Metsik lääs

Punailvesed

Pärast kahenädalast passimist ja jälgede ajamist õnnestus mul punailvesed kätte saada. Nimelt alguses jälgisin ma isast ilvest, kes käis iga päev läbi ühest metsatukast umbes kella ühe-kahe vahel pärastlõunal, kuid see elukas kadus mul ühel hetkel käest, sest lumi sulas ära mistõttu polnud võimalik enam asukohta määrata ning loom oli vahetanud millegi pärast ka liikumise rütmi.


Paar päeva hiljem lipsas auto eest, üle tee, väike ilvese kutsikas. Ta uitas üksi ringi ega kartnud eriti inimest. Peatasin auto kinni ja kõndisin loomal lihtsalt järel ja sain salvestada huvitavaid hetki, kuidas kass ronis mahalangenud puude peal  ning üritas isegi jahti pidada. Lootsin, et nüüd olen leidnud koha, kus see ilvesepoeg tihti käib ja mul jääb üle ainult oodata, kuid pärast kolme päeva polnud ma midagi näinud.


Neljandal päeval tegin autoga Yosemite pargis paar ringi kui äkki nägin tee ääres istumas emailvest koos kutsikaga: kassid sulasid täielikult keskkonnaga kokku, nii et õnneks enamus pargi külastajaid ei märganud neid. See hoidis ära suuremat sorti ummiku, mis tavaliselt juhtub kui kuskil teeääres uitab mõni metsloom.


Ühesõnaga sõitsin autoga kiiresti paika, kus eelnevalt õnnestus filmida üksikut ilvesepoega ja lootsin, et emailves kutsikaga suunduvad samasse paika. Pärast kolme tunnist ootamist tundus mulle, et minu ennustused ei ole paika pidanud. Siis hakkasid järsku rongad kisama ja mahalangenud puudele ilmusid kaks kogu – olidki samad ilvesed.
Ilvesed jäid seekord neljaks päevaks metsaservas asuva heinamaa lähedusse ning käisid iga päev pärastlõunat  aasa peal hiiri püüdmas.

Sain filmida nende ühist jahipidamist. Ema kõndis alati umbes kolmkümmend meetrit eespool ja hiilis hiiri, samal ajal kui poeg eemal kannatlikult jälgis ja kui emailvesel õnnestus kätte saada mõni hiir jooksis ilvesepoeg kiiresti ema juurde ja krahmas talt saagi hambust ning asus sööma. Ühel päeval kordus selline tegevus viis-kuus korda ja kogu saak läks kutsikale.

 

Autor

Kommentaarid

Hetkel andmed puuduvad.