Kuresoo





Kes kus elab, kes kellega käib, kes keda sööb?
Blogi autor: Rein Kuresoo

 

« Eelmine 1 2 Leitud: 38 tulemit | Kuvab 31-38 tulemit
Atom RSS

Karmiinleevikese kaks palet

Vähesed meie värvulised söandavad ilmuda avalikkuse ette nii värvirõõmsas sulestikus kui karmiinleevikese isaslind. Protestantlikes põhjamaades pole kirevate sulgedega eputamine just eriti levinud ja kõige edevamad pannakse suurema tõenäosusega nahka. Paraku ei saa au punast kanda osaks noortele isaslindudele - neil tuleb esimesel aastal oma lauluviise veeretada naisterõivastes. Karmiinleevikesel on need eriti ilmetud. LBJ - little brown job, ütlevad inglased selgete eristustunnusteta pruunide värbude kohta. Karta on, et LBJ esimesel pesitsusaastal eriti ei skoori. 

Karmiinleevikese isaslind. Foto: Rein Kuresoo

 

Kommenteeri

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa ...

Sellist valgust näeb järvel peegeldumas harva - sel sügisel  tuli lumi lehte. Koos lumega sadas öösel järvele ka üksik noor suur-laukhani. Ei tea, kas ta eksis lumesajus või oli lihtsalt teistest kehvem lendaja. Oli mis oli, parvest irdujal ei ole häid tulevikuväljavaateid. Rändekihk paneb teda kindlasti edasi liikuma, aga üksik noor lind võib lennata tont teab, mis suunas. Paremal juhul leiab ta tee sinna, kus heasüdamlikud mammid sinikaelparte saiaga laiaks söödavad. Lisaks rikutud seedimisele jätab selline kooslus hane õrnale hingele  kustumatu jälje. Hani ei tea kevadeks enam, kas ta on suur-laukhani, sinikael või parte toitev pensionär. Kui hane liigikaaslased taas üle lendavad, on identiteedikriis vältimatu. Kingsepp läheb mööda ... ah, püsige parem parves.

 

Kommenteeri

Karud heidavad tudule

 Täna öösel sadas maha esimene lumi. Karude jaoks tähendab see, et peagi on aeg tudule jääda. See karu ongi pildile jäänud üsna Tudu lähedal. Kogu oktoobrikuu vältel on karud  käinud  Alutaguse karuvaatlusonni  ümbruses ennast täiendamas. Niipea, kui ilmad talvisemaks pööravad, kaob neil söögiisu. Veel mõnda aega teevad nad oma tulevase talvepesa ümbruses jälgi. Ei inim- ega karuarmastuse tuld karude silmis sel ajal ei hõõgu - tuimalt nagu tunnimees joonistab karu laiade jälgedega maastikule oma talvereviiri piire. Vahel murrab ta mõne noorema kuuse või märgib küünejälgedega männitüvele oma täispikkuse - selleks et teised karud saaksid mõõtu võtta ja eos suuremaid jamasid vältida. Kui kõik on korras, saabub oti hinge rahu ja lõpuks murrab väsimus suure looma maha. Jääb ainult soovida, et karul tekk kevadeni peal ja voodi kuiv seisaks.

 

 

Kommenteeri

Seltsivad tindikud sõbrunesid roostes naelaga

Seltsiv tindik ( Coprinellus disseminatus) on kindlasti üks meie fotogeensemaid seeni. Kuid lisaks heale väljanägemisele näib neil olevat ka kuldne iseloom. Pildil on nad sõbraks võtnud roostetanud naela, kes on aastakümneid üksi palkseinas konutanud. Lisaks neile on pildil teisigi elusolendeid - näiteks keldrivamm ja pleurokokk, aga seltskonna mõttes ei ole neist ilmselt eriti asja.

Kommentaarid (1)

Kes sööb kiritigusid?

Kiritigu on muutunud  viimase paarikümne aasta jooksul  pea kõigi Eesti aiapidajate nuhtluseks. Kui mingi liigi arvukus looduses plahvatuslikult tõuseb, siis võib alati oletada, et tal ei ole tõsiselt võetavaid looduslikke vaenlasi. Kiriteoga see siiski päris nii ei ole - neid söövad rästad (eriti laulurästas), siilid, karihiired ja, nagu pildilt näha, ka närilised. Täiskasvanud teo kojast ei saa siiski paljud neist jagu - arvatavasti ka mitte see pisike leethiir, kes Puhtu metsas usinalt teo koja kallal ragistas. Päris isukalt söövad aga tigusid kanad ja vutid. Niisiis - kes tigudest oma aias lahti tahab saada, peab nad ise käsitsi kokku korjama ja tuttavatele kanadele viima - või, nagu prantslased soovitavad, ise ära sööma. Delikatessi valmistamiseks tuleb kiritigusid nädala jagu jahuga toita, keevas vees surmata, kojast välja koukida ja seejärel hästimatsestatud puljongi ja valge veini segus tunnike keeta. Maitsevad nagu ninakollid, jum!

Kommenteeri

Rabakiil huulheina haardes

Punakas rabakiil (Leucorrhinia rubicunda) on jäänud pikalehise huulheina (Drosera anglica) tentaaklitesse.  Olukorda ruttasid kasutama mullamurelased (Lasius niger), kes suutsid ronida isegi üle huulheina lehtede (näärmekarvadesse takerdunud putukas parempoolsel huulheinalehel ei ole sipelgas). See, et pikalehine huulhein suudab väiksemaid kiile (näiteks liidrikke) püüda, on varemgi teada. Rabakiil tundub väikese taime jaoks liiga suur suutäis olevat. Millist kasu said sellest huulheinad, jäi sel korral teada saamata - kahjuks ei olnud aega jälgida, kes selles olukorras kõhu kõige rohkem täis sai.

Kommenteeri

Rebased tulevad külla

Augustis hakkavad rebaste ja kährikute pesakonnad suurt maailma uurima. See maailm pole kuigi sõbralik: kõigi maanteede äärest võib nüüd leida rataste all lömastatud noori kährikuid.
Rebasekutsikaid jääb auto alla märksa vähem - nad on kiiremad ja ettevaatlikumad. Ilmselt on  ka kärntõbi rebaste ridu kährikutega võrreldes rohkem harvendanud.

Siiski on ka rebaseid ikka veel palju ja nagu viimastel aastatel kombeks, hakkavad söakamad neist inimeste juurest toitu otsima.

See rebasekutsikas elab Saaremaal Sõrve Säärel. Toitu võtab ta väikeste kõhkluste järel isegi inimese käest.
Selline rebasekutsikas sattus mu teele Tartu maanteel enne Jõgevat küüslaugufestivali hommikul. Ta pööras maanteelt Sõnajala tänavale viivale kruusateele ja kadus seal kusagil ära. Autosid ta eriti ei kartnud ja sebis nende vahel üsna jultunult ringi. Kui ma hiljem fotoaparaadiga autost välja tulin, eelistas ta siiski jooksu pista.

Seda karva rebast näeb looduses väga harva - ta on märksa tumedam nn, ristirebasest, kel on tumedat karva rist seljal.

Kommenteeri

Kägu ja organiseeritud kuritegevus


Vanarahva tarkuse järgi jääb kägu Peetri-paavlipäeval (29. juuni) vait ja muutub kulliks. Tõepoolest, käo vedru on maha käinud ja kukkumist on pärast jaanipäeva üsna hõredalt kuulda olnud. Üldiselt tundus kägusid sel suvel olevat rohkesti.

Eesti Looduse viimases numbris räägib Tuul Sepp käost. Üks huvitavaid teemasid selles loos on käomaffia: „kui pesaomanikud käo muna pesast välja viskavad, järgneb kättemaksuaktsioon. Kägu ründab pesa ja hävitab kõik sealsed munad.“

Minu teada on sellist käitumist kirjeldatudHispaanias elava harakkäo (Clamator glandarius) puhul, meie kägude kuulumist maffiasse ei ole ma midagi kuulnud ega lugenud.

Teised linnud ajavad aga kägu taga küll. Pildil ründab kägu siisike.

 

Kommentaarid (1)
« Eelmine 1 2 Leitud: 38 tulemit | Kuvab 31-38 tulemit